Eesti venelased ei usalda Vene meediat

Kahtlejate seas domineerivad eelkõige suurema sissetulekuga inimesed ja ettevõtjad. Sama kehtib ka reeglina konfliktolukordades.

Nii selgub uuringust, et juhul, kui Eesti ja Vene meediakanalid esitavad vastandlikku infot (näiteks Vene-Gruusia sõda 2008. aastal ja praegused Ukraina sündmused) peavad 38 protsenti venelastest õigeks Vene meedia seisukohta. 33 protsenti usaldavad sellistel juhtudel nii Eesti kui Venemaa meediakanaleid mõningal määral. Eesti meediakanaleid Vene omadest usaldusväärsemateks pidajate osakaal oli kuus protsenti, kusjuures Ida-Virumaal vaid üks protsent.

Küll aga ei ole 2/3 vene keele kõnelejatest kursis eestikeelse meedia ja meelelahutusmaailmaga Ei teata meie eurovisioonilauljaid, filmirežissööre, heliloojaid, erakondi jm. Tuntuim Eesti helilooja on Arvo Pärt, seda eriti kõrgharidusega inimeste seas (56%) ning eriti tippjuhtide ja spetsialistide seas.

Samas on vene keelt kõnelevatel inimestel kõrge huvi Eesti venekeelse kanali vastu. Eesti venekeelset kanalit vaataks uuringu kohaselt kaks kolmandikku ehk 66 protsenti vene keelt kõnelevatest inimestest. Sellise telekanali programmi vastu tunneks huvi ka ligi veerand eestlastest.

Uue kanali vaatamise valmidus oli kõrgem samades inimrühmades, kes tavapäraseltki on usinamad televaatajad – pigem naisterahvad ja vanemad inimesed. ETV venekeelse programmi vastu kasvas huvi vastavalt haridustaseme tõusule.     

Ühised seisukohad

Olulised, vastandlikud erinevused on rahvuseti ideoloogilistes ja julgeolekuküsimustes, näiteks Venemaa ohu hindamisel ja NATO sõjaohtu vähendaval rollil. Samas mõistis praeguse Ukraina-Vene konflikti hindamisel märkimisväärne hulk inimesi hukka mõlema konflikti osapoole käitumise või kiitis need siis vastupidi ühte moodi heaks.

Näiteks küsimuse "Kas Venemaal on õigus kaitsta oma huve ja omada mõjujõudu kõikjal endise NSV Liidu territooriumil?" puhul oli nii valdav enamik eestlastest kui ka mitte-eestlastest ühte meelt, et sellist õigust Venemaal ei ole. Samas neist, kes täielikult uskusid Venemaal sellist õigust olevat (12 protsenti mitte-eestlastest), omakorda ligi 60 protsenti leidsid, et Ukrainal on õigus oma territoriaalset terviklikkust kaitsta.

Loe ka uuringut.